Priit Lätt, advokaadibüroo PwC Legal partner ja vandeadvokaat

Mis on NFT?

Mis ühendab tänapäeva ahve, kanasid, kasse ja punkareid? See ühenduslüli on non-fungible token (lühendatult NFT) ehk asendamatu digitaalne token, Collinsi sõnaraamatu arvates lausa väärt „2021 aasta sõna“ tiitlit! Kohe selgitan lähemalt.

NFT on asendamatu jagamatu andmeüksus (unikaalne bittide jada), mis luuakse ja mida hoiustatakse digitaalses logiraamatus ehk plokiahelas. Tegemist on krüptovara ühe liigiga, mis esindab ja tõendab (nagu kinnistusraamatu väljavõte) midagi unikaalset (näiteks mingisugust konkreetset digitaalset või füüsilist eset). Kuid erinevalt enamikust teistest krüptovara liikidest, ei saa NFT-sid omavahel vahetada ega jagada väiksemateks väärtusteks või ühikuteks. Seega, üks NFT ei ole üks-ühele võrdne ega äravahetatav mitte ühegi teise NFT-ga. Samamoodi nagu maailma esimene krüptovääring bitcoin andis rahale uue vormi, on NFT-d andmas uut vormi kõigile muudele esemetele, millega me igapäevaselt kokku puutume. Lihtsustatult on tegemist digiajastu omandiregistri väljavõttega.

Väidetavalt lõi esimese NFT („Quantum“) kunstnik Kevin McCoy juba 3. mail 2014, kuid suuremat tähelepanu pälvisid NFT-d seoses 2017. aastal tuntust kogunud digikasside mänguga („Crypto Kitties“). NFT-de läbimurdeaastaks sai aga 2021, kui nende müügimaht kokku oli peaaegu 18 miljardit USA dollarit (võrdluseks 2020. aastal umbes 95 miljonit USA dollarit).

Milleks NFT-sid vaja on?

NFT-d on viimase aastaga hoogsalt kujunenud üheks token’i-majanduse vundamendi lahutamatuks ja ühtlasi populaarseks osaks. Nende kasutusvaldkond on piiritu. Juba praegu on turul saadaval NFT-desse pakendatud interneti lähtekood, fotod, muusikapalad, virtuaalsed kinnistud, maalid, metal-festivali piletid ja isegi kanad. Põhimõtteliselt on NFT-de abil võimalik tokeniseerida kõiki nii füüsilisi (analoog-) kui ka digitaalseid varasid.

Kindlasti annab NFT-de populaarsuse kasvule hoogu juurde metaversum (metaverse) – virtuaalreaalsust, liitreaalsust ja videopilti kombineeriv digitaalne maailm, kus inimesed saavad aega veeta ja äri ajada (loe pikemalt PwC Legali veebist https://www.pwclegal.ee/et/oigusteenused/metaversum.html). See on interneti evolutsioonis uus arenguetapp ehk web3, s.o detsentraliseeritud internet, kus meil kõigil on võimalik ise lugeda-kirjutada-omada (erinevalt web2-st, kus digivarade omamine on liiga keeruline). Ja NFT-d on suurepärased vahendid lihtsustamaks digivarade kasutamist ja omamist.

Kas ja kuidas on NFT-d seotud autoriõigusega?

1: NFT-dele laieneb autoriõigus

Eesti ega Euroopa Liidu kehtivatest autoriõiguse regulatsioonidest ei ole võimalik leida sõnaselget viidet terminile NFT. See on loonud pinnase müüdiks, et traditsioonilised reeglid ei kohaldugi sellistele uutele tehnoloogilistele lahendustele. See müüt tuleb murda. Hoolimata NFT-de uudsusest kohaldub neile või nendega seotud teostele Eestis 1992. aastast kehtiv autoriõiguse seadus. NFT-d ei eksisteeri õigusvaakumis, vaid nende kaudu kohtub autoriõigus plokiahelaga. See avardab revolutsiooniliselt loojate võimalusi oma loomingut tutvustada, müüa ja kaitsta.

2: NFT ei ole autoriõiguslik kasutusluba (litsents)

Kuna NFT sarnaneb autoriõigusliku kasutusloaga (litsentsiga), mille valdaja saab õiguse selle alusvara ehk autoriõigusega kaitstavat sisu kasutada (näiteks kopeerida või avalikkusele näidata) ning kaubelda sellega spetsiaalsetel digitaalsetel NFT-turgudel (näiteks OpenSea), siis on levinud teine müüt, et NFT ostja saab endale ostuga automaatselt ka NFT-ga seotud teose (näiteks maali või muusikapala) autori õigused või nende õiguste kasutusloa. Ka see müüt tuleb murda, sest see ei pea paika.

NFT iseenesest ei ole autoriõiguslik kasutusluba ning selle omanik ei saa eeldada kasutusõiguse olemasolu. Autori õiguste kasutusse andmine eeldab nende õiguste omaja selgesõnalist luba, mis tavapäraselt sisaldub NFT müügi- ja kasutustingimustes. Lisaks on autoriõigusliku teose pakendamiseks NFT-sse (ing k minting) vajalik selle teose autori või autori õiguse omaja luba NFT loojale või „pakendajale“, sest tehniliselt on tegemist kopeerimisega – sellise loa puudumine on autori varalise õiguse (reprodutseerimisõiguse) rikkumine, mis annab autorile õiguse rakendada kõiki autoriõiguse seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid rikkuja(te) vastu.

3: Alati tutvu NFT müügi- ja kasutustingimustega

Esiteks, kasutusõiguse ulatuse kindlakstegemisel on määrav tähendus sellel konkreetsel teosel või esitusel (n-ö alusvaral), mis on liidestatud NFT-ga.

Teiseks, NFT ostjale antavate autori õiguste maht varieerub märkimisväärselt. Näiteks Eesti kuulsate digikanade NFT müügitingimused nägid ette, et ostja saab kana NFT omandamisel talle kuuluva kana NFT-ga seotud digitaalse sisu olemasolevad ja tulevikus tekkivad varalised õigused ning litsentsi isiklikele õigustele seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Samas Givenchy 2022. aasta kevadkollektsiooni puhul piirdus NFT väljaandja väga piiratud litsentsiga: üksnes üldsusele näitamise õigus (s.o veebis üldsusele kättesaadavaks tegemine selliselt, et kõigil internetikasutajatel, kellele see digiteos suunatakse, oleks võimalus digiteosele juurde pääseda) viieks aastaks.

Seega, NFT ostjad, kontrollige enne ostutehingut, mida te tegelikult ostate ja kas te üleüldse mingeid autorile kuuluvaid õigusi omandate või kasutada saate!

4: NFT müügi- ja kasutustingimuste koostamisel ära kasuta pimesi „kopeeri ja lõika“ lähenemist

Nagu eelnevast selgub, tuleb NFT-de loomisel, müümisel ja ostmisel alati määrata kindlaks sellega seotud õigused, muu hulgas autorile kuuluvad õigused ja nende õiguste kasutamise luba ning seejärel panna need õigused kirja avalikesse NFT müügitingimustesse. Kahjuks on turul liiga palju ebaselgust NFT müügitingimuste autoriõiguse klauslites. Lisaks on Eesti NFT-de müügipraktikas juurdunud „kopeeri ja lõika“ mentaliteet, mille korral lähtutakse välismaistest (ennekõike USA) litsentsitingimustest ja jäetakse arvesse võtmata Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse nõuded sellistele autorilepingutele.

Nii NFT loojate kui ka ostjate elu lihtsustamiseks on Dapper Labs Inc. (mängude „Crypto Kitties“ ja „Crypto Punks“ looja) 2018. aastal avaldanud NFT litsentsi tüüptingimused. Ent selle puhul on tegu Eesti oludele kohandamata dokumendiga ning juhul, kui NFT-d luuakse Eestis või nende müügile kohaldatakse Eesti õigust, tuleks nendesse tüüptingimustesse teha vajadusel muudatusi Eesti autoriõiguse seaduse alusel. Näiteks sisaldab meie autoriõiguse seaduse autori isiklike õiguste pikk kataloog mitmeid õigusi (nt õigus teose täiendamisele), mida mujal riikides peetakse autori varaliseks õiguseks. Kui digikunsti autor, kes pakendab oma teose NFT-sse, soovib ostjale või kasutajatele anda ka oma teose muutmisõiguse maksimaalses ulatuses, siis tuleks litsentsilepingus sõnaselgelt anda litsents ka õigusele teose täiendamiseks.

Kokkuvõtteks

NFT-d on pöördumatult muutnud meie arusaama asjade ja õiguste omamisest ja kaitsmisest tänapäeva digimaailmas. Kuigi tegemist on uudse tehnoloogilise lahendusega, ei ole NFT-de kasutamine puutumata tavapärastest õiguslikest regulatsioonidest. Nii kohalduvadki NFT tehingutele autoriõigusi reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Eesti autoriõiguse seadus. Loojatele (autorid ja esitajad) on seepärast strateegiliselt oluline määrata müügi- ja kasutustingimustes ammendavalt ja selgelt kindlaks konkreetse NFT-ga seotud autoriõiguste ulatus. Selleks on olemas piisav õigusraamistik nii Eestis kui ka teistes riikides. NFT ostjatele, samuti vahendusplatvormidele aga on enne ostutehingu tegemist oluline aru saada, kas ja mis kasutusõigused kaasnevad NFT-ga seotud vara ostuga.

Lõpetuseks. Neil, keda NFT-dega seotud intellektuaalomandi õiguste küsimused rohkem huvitavad, soovitan lugeda Euroopa Parlamendi 15.11.2022 avaldatud suurepärast uurimust.