Skip to content

Muusika

Muusika olemuse üle võib arutleda mitmest perspektiivist, kuid autoriõiguse kontekstis võib püüda muusikat määratleda kui igasuguseid muusiku poolt eesmärgipäraselt tekitatud helisid, mis väljendavad nende autorite isikupära ehk on originaalsed ning on nende intellektuaalse loomingu tulemus.

Selline märkimisväärselt avatud määratlus peegeldab autoriõiguse neutraalsust igasuguse muusikalise tegevuse esteetilise sisu, valitud konkreetse vormi ning esitusviisi suhtes. Seega on muusikateos võrdselt detailselt partituuri kätketud motett kui ka juhuslike helide kasutamine improviseeritud muusikalises esituses, tund aega kestev sümfooniline teos ning paarist taktist koosnev helilõik (sample).

Muusikateoste loomine on tihedalt läbi põimunud nende esitamisega ning kaasajal aina enam ka salvestamisega, kuna paljud muusikateosed saavad oma esmavormi ehk luuaksegi algselt salvestisena. Seega tuleb muusikateoste kasutamisel enamikel juhtudel arvestada ka esitajate ning fonogrammitootja õigustega.

Mis on muusikateosed, esitused ja salvestised

Arvestades muusikateoste avarat tähendust autoriõiguse kontekstis võivad muusikateosed olla järgmistes vormides:

  • Kirjalik partituur
  • Salvestis
  • Esitus, näiteks ka vaba improvisatsioon – ehkki varasemalt (ega ka hilisemalt) improviseerimise käigus tekkinud muusika kohta puudub noodistus, siis on esituse käigus tekkinud muusikaline teos, mille autorlus jaguneb esitajate vahel