Intellektuaalomandi ja autoriõiguste valdkond on keeruline, sellest kõneles pikemalt ka 26. aprilli intellektuaalomandipäeva raames ilmunud intervjuus IO projektijuht Virgo Sillamaa. Viisime kuni 26. aprillini oma Facebooki lehel läbi viktoriini, mille kaudu kaardistasime inimeste teadlikkust intellektuaalomandi ja iseäranis autoriõiguse teemades.
Kokku täitis osaliselt või täielikult viktoriini 559 inimest, kelle keskmine õigete vastuste hulk oli 54%. 19 vastajat suutis teha maksimaalse tulemuse, vastates kõikidele küsimustele õigesti. Lihtsalt taustaks ka see, et kolmveerand vastajatest elab Harjumaal ja 11% vastajatest Ida-Virumaal. Järgnesid Tartu ja Pärnu. Keskmiselt kulus viktoriini vastamiseks 2 minutit ja 27 sekundit. Nüüd siis aga õigete vastuste ja kommentaaride juurde.
Millal tähistatakse maailma intellektuaalomandi päeva?
- 1. aprill
- 26. aprill
- 1. oktoober
- Sellist päeva polegi olemas
Õige vastus on 26. aprillil ja seda teadis 74,2% vastajatest. Populaarsuselt järgmine vastust (16,1%) oli see, et sellist päeva ei olegi olemas.
Mida pean tegema, et minu kirjutatud ja salvestatud lugu kaitseks autoriõigus?
- Registreerima selle EAÜs ja EFÜs
- Registreerima selle Eesti Patendiametis, sest neil on intellektuaalomandi register
- Autoriõigus kaitseb teost alates loomise hetkest ja registreerida pole vaja
Õige vastus on, et autoriõigus kaitseb teost alates loomise hetkest ja registreerida pole vaja. Seda vastust teadis 36,4% vastanutest. Pooled vastajad arvasid ekslikult, et see tuleb autoriõigusliku kaitse tekkimiseks registreerida Eesti Autorite Ühingus või Eesti Fonogrammitootjate Ühingus (50,7%).
Millistele inimese intellektuaalse tegevuse tulemustele tekib autoriõiguse kaitse (vali kõik sobivad vastused)?
- Idee
- Skulptuur
- Arvutiprogramm
- Tantsuetendus
- Twitteris avaldatud lühiluuletus
Kõige enam valiti siin õigesti skulptuuri (84,8%), arvutiprogrammi (82,5%) ja tantsuetendust (77,6%). Twitteri lühiluuletust oskas valida vaid 68,4% vastanutest. Vastajate eksitamiseks olime sinna lisanud ka vastuseks ideed, millele autoriõiguse kaitse ei laiene. Selle vale vastuse nimekirjast valis 49,1% vastajatest.
Kas Arvo Pärdi kompositsioonistiili Tintinnabulit kaitseb autoriõigus?
- Jah, sest tegemist on unikaalse ja originaalse stiiliga
- Ei, sest autoriõigus kaitseb vaid konkreetseid teoseid, mis on loodud Tintinnabuli stiilis, mitte stiili ennast
See tundus pealtnäha lihtne küsimus, kuid eksitas paljusid. Nimelt arvas suisa 54,3% vastanutest, et seda unikaalset kompositsioonistiili kaitseb autoriõigus. Õige vastus on, et kaitstud on selles stiilis sündinud teosed, mitte stiil ise. Õiget vastust teadis vaid 45,7% vastanutest.
Kui ma laen kellegi teise filmi või muusikapala mõnele veebiplatvormile, siis kas see on piraatlus? Kuidas on aga sellega, kui laadida filmi või muusikapala veebist alla enda arvutisse – kas see on lubatud või autoriõiguse ja kaasnevate õiguste rikkumine?
- See pole lubatud, sest ka alla laadimine on failist koopia tegemine (oma arvuti kõvakettale) ja selleks peab igal juhul küsima luba
- See on lubatud, sest isiklikuks kasutamiseks võib teha koopiaid (vaba kasutuse erand), juhul, kui ma ei kavatse sellega teenida tulu
- See oleneb sellest, kust ja millistel tingimustel laadida. Kui fail osta või rentida litsentseeritud veebiteenusest, siis on lubatud, muul juhul on tegemist rikkumisega
Eestis on erinevatel aegadel jõudsalt levinud eksiarvamus, et kui veebist faile alla tõmmata, siis võib seda teha, kuniks tegemist on isiklikuks otstarbeks kasutamisega. Näiteks vaatan filmi ainult ise. Õige vastus sellele küsimusele on, et see oleneb sellest, kust ja millistel tingimustel laadida. Kui fail osta või rentida litsentseeritud veebiteenusest, siis on lubatud, muul juhul on tegemist rikkumisega. Seda vastust teadis vaid 51,8% vastanutest.
Kui lühike peab sämpel olema, et selle kasutamiseks ei peaks küsima autorilt luba/litsentsi?
- Alla 2 sekundi
- Alla 6 sekundi
- Loeb nootide arv, alla 3 meloodianoodi ei pea küsima (pole originaalne)
- Sämpli kasutamiseks tuleb küsida luba kõigilt õiguste omajatelt olenemata sellest, kui mitu sekundit on sämpli pikkus või mitu nooti on meloodias kasutatud
Ei tea, kas meie blogis ja Müürilehes avaldatud artikkel sämplite teemal oli juba mõju avaldanud, aga selles küsimuses pani napilt enamus siiski õige vastuse, et sämpli kasutamiseks tuleb küsida luba kõigilt õiguste omajatelt olenemata sellest, mitu sekundit on sämpli pikkus või mitu nooti on meloodias kasutatud. Kokku oli õigeid vastuseid 53,3%.
Kas internetist leitud pilte võib vabalt kasutada, kui sa ei plaani seda teha tulu teenimise eesmärgil?
- Jah võib, sest internetis leiduv on avalikuks kasutuseks
- Ei või, sest näiteks kui postitada veebist leitud pilt oma sotsiaalmeediasse, on tegemist reprodutseerimisega ning selleks tuleb küsida autorilt luba ning autor ka ära märkida
Õige vastus on, et ei või, sest näiteks kui postitada veebist leitud pilt oma sotsiaalmeediasse, on tegemist reprodutseerimisega ning selleks tuleb küsida autorilt luba ning autor ka ära märkida. Õiget vastust teadis kogunisti 80,2% vastanutest.
Mida tähendab teoste vaba kasutamine?
- Autor on andnud litsentsiga teoste kasutamise vabaks (nt Creative Commons jmt) ja luba ei pea küsima.
- Tegemist on konkreetsete autoriõiguse piirangutega, mis lubavad teatud juhtudel loomingut kasutada ilma luba küsimata.
- Tegemist on teostega, mille autoriõiguste kehtivus on lõppenud ja neid võib vabalt kasutada.
See küsimus näitas selgelt, et teoste vaba kasutamise osas on vaja teha selgitustööd. Vaid 35,1% vastanutest teadis, et tegemist on konkreetsete autoriõiguse piirangutega, mis lubavad teatud juhtudel loomingut kasutada ilma luba küsimata.
Me oleme kogu meeskonnaga väga tänulikud kõigile, kes vastasid ja aitasid meil muuseas veidi täpsemalt mõista, milline on vastajate teadlikkus nendest teemadest. Aitäh ja palju õnne viktoriini võitnud Karlile!