Reigo Ahven: „Autoriõigus puudutab meid kõiki!“

Muusik, ettevõtja, jazziklubi Philly Joe’s ja muusikalevitus platvormi Fairmus eestvedaja Reigo Ahvena sõnul on tema eksistentsi tuumaks siiski olla muusik ehk interpreet.  Muusikaga tegelemine pakub talle lihtsalt rõõmu ja teeb õnnelikuks.

Meile antud intervjuus räägib ta oma teekonnast muusika ja trummimängu juurde. Muusik on Reigo sõnul tööl 24 tundi ööpäevas, kusjuures erinevatel perioodidel tuleb keskenduda erinevatele aspektidele. „Selleks, et inimestelt oma esinemise eest piletiraha küsida, tuleb minul tuhandeid tunde ennast arendada,“ ütleb Reigo. Tema sõnul on elu meeskonnamäng ja muusikuks olemine empaatiakunst.

Reigo räägib ka omanimelise trio albumi „Remember“ sünnist, mille juures oli tema suurimaks mureks küsimus, miks tema muusika on üldse väärt väljaandmist. See on Reigo sõnutsi suur au, kui keegi on loonud midagi, mida keegi teine tahab taasesitada. Originaalsus on aga tema sõnul ennekõike kunstiline tervik, kus igal detailil oma kindel roll. Seejuures on oluline rääkida ka kolmest i-st ehk imitatsioonist, inspiratsioonist ja innovatsioonist. See on Regio sõnul omaette küsimus, millal imitatsioonist saab innovatsioon. „Kui keegi on muusikat kuulnud, siis ta juba ei saa enam väga originaalne olla,“ ütleb Reigo. Autoriõiguste vaates on Reigo sõnul probleemiks, see et ei ole tekkinud rahvusvahelisi standardeid, mida juba koolis õpetataks ja millest me ühte moodi aru saaksime.

Raul Ojamaa: „Tuleb hoida rutiini, mitte oodata inspiratsiooni.“

Muusik, helilooja ja produtsent Raul Ojamaa sõnul on talle oma loomingu esitamine väga oluline ja tähenduslik. Teekond valmis teoseni on Rauli sõnul igakord natuke erinev. Küll aga on Rauli sõnul oluline hoida rutiini, et ei peaks lihtsalt ootama inspiratsiooni.

Rauli sõnul on näha meie ühiskond arengut, aga kesk-Euroopa riikidega võrreldes on meil loomeinimestes suhtumises siiski erinevus. „Meil on materialistlik ühiskond, kes soovib käega katsutavaid tulemusi,“ toob Raul välja ühe keerukuse loomeinimeste väärtustamise osas. Ta leiab, et muusikasektor ise peab siin kindlasti näitama tulemuslikkust. Viimase kümne aasta jooksul on ta sõnul siiski toimunud märkimisväärne areng suhtumises loomeinimestesse.

Esindusorganisatsioonides osalemist peab Raul väga kasulikuks ja oluliseks. Miks? Seda vaata täpsemalt juba videost.

Animeeritud lühiloengud selgitavad intellektuaalomandi ja autoriõiguse kaitsega seonduvat

Koostöös animatsioonistuudioga Smoked Sparrow, oleme valmis saanud seitse temaatilist animeeritud õppevideot,  mis selgitavad olulisi intellektuaalomandi ja autoriõiguse kaitse valdkonna teemasid. Videod on kõigile vaatamiseks üleval meie YouTube’i kanalil. Need sobivad vaatamiseks nii kooliõpilastele kui ka teemast rohkem teada soovivatele täiskasvanutele.

Video animatsiooni autor on Jakob Kangur (Smoked Sparrow) ja teksti luges Danek Kaunissaare. Daneki teksti Veiko Anvelt Ajar Stuudiotest. IO projekti graafika on loonud Ranno Päi agentuurist Brand New ja helikujunduse autoriks on Raul Ojamaa. Animatsioonides kasutatud teksti on kirja pannud Virgo Sillamaa ja neid toimetas keeleliselt Triinu Lyra. Sisunõustajad olid Mati Kaalep (EAÜ), Urmas Ambur (EEL), Rauno Haabmets (EFÜ), professor Aleksei Kelli (Tartu Ülikool), Kadri Steinbach (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).



1. Mis on intellektuaalomand? (2:47)


2. Kes on autor? (2:23)


3. Mis on teos? (3:12)


4. Autori isiklikud ja varalised õigused (2:46)


5. Autoriõigusega kaasnevad õigused (3:15)


6. Kuidas teoseid kasutatakse? (3:11)


7. Õiguste kollektiivne teostamine (3:23)

Flo Kasearu: “Kunstnik vajab tunnustust, et teada, kas ta teeb õiget asja.”

Visuaalne kaasaegne kunstnik Flo Kasearu teostab oma töid väga erineval moel, millest silmapaistvaim ehk tema majamuuseumi projekt. See on keskkond, kus ta elab ja loob. Taolist lahendust Flo teada mujal maailmas keegi loonud ei ole.

Eesti eeliseks keskkonnana peab Flo seda, et see pole kunstist üleküllastunud ja siin on piisavalt ruumi kunstile. Rutiini ja rütmi tal loomeprotsessis ei ole välja kujunenud. Probleemina toob ta Eesti puhul aga selle välja, et kunst ja loojad on alaväärtustatud. „See on väga tore, et mul loojana on vabadus teha, aga ühiskonna poolt ma ei tunne, et ma olen väga väärtuslik autor. Aga ikkagi teen seda,“ ütleb Flo reipalt.

Loometöötajate väärtustamist peab Flo oluliseks, aga nendib, et kunsti peetakse tänases Eestis pigem luksukaubaks või lisaväärtuseks. Ta soovib, et kogu ühiskond tunnustaks kunstnikuks olemist tööna ja väärtustataks seda ka vastavalt. Ta tunneb puudust autoriõigustest, mis kunstnike kaitseks. Vaata täpsemalt meie videoblogist.