Autoriõigusega kaasnevad õigused

 Autoriõigusega kaasnevate õiguste, täpsemalt esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õiguste osas lepiti esimest korda kokku 1961. aastal Rooma konventsioonis, ametliku pealkirjaga “Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon”. Rooma konventsioonis selgitatakse esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni mõisteid ja õigusi. Esitajal on õigused oma esituste, nende salvestamise ja üldsusele suunamise osas. Fonogrammitootjal on õigused oma fonogrammide kopeerimise ja levitamise osas ning õigus saada tasu, kui nende avaldatud fonogramme muul viisil üldsusele suunatakse, nt taustamuusikana kohvikus või kaupluses. Säärane õigus tasule laieneb ka esitajatele, kelle

esitused on neil salvestistel kuuldavad. Ringhäälinguorganisatsioonil on õigused toodetud saadetele, täpsemalt nende saadete taasedastamise, salvestamise (fikseerimise), salvestiste kopeerimise ja teatud tingimustel üldsusele suunamise osas. 

Võrreldes autoriõigusega on kaasnevate õiguste reguleerimine rahvusvaheliselt vähem ühtlustatud. Kui Berni konventsioonil on 2022. aasta seisuga 179 liiget, siis Rooma konventsioonil ligi poole võrra vähem, 96 liiget. Rooma konventsiooniga pole näiteks tänaseni liitunud Ameerika Ühendriigid. Üldõiguse ehk common law põhises koopiaõiguse ehk copyright süsteemis kaasnevate õiguste mõistet ei kasutata. Pigem käsitletakse fonogrammile tekkivat õigust võrreldavana teosele tekkiva (autori)õigusega ning esitajaõiguste kaitse on märksa piiratum. 

Autoriõigusega kaasnevaid õigusi reguleerib Eestis autoriõiguse seadus. Kui autoriõiguse kontekstis on õiguste omajaks autor ning õiguste objektiks teos, siis kaasnevate õiguste puhul on mõlemaid mitmed ja seega kasutatakse mõisteid “(autoriõigusega kaasnevate) õiguste omajad” ja “(autoriõigusega kaasnevate) õiguste objektid”. Õiguste omajateks on esitajad, fonogrammitootjad, ringhäälinguorganisatsioonid, filmitootjad jt ning viimase seadusemuudatusega lisandusid veel ka ajakirjandusväljaande kirjastajad. Õiguste objektideks on vastavalt esitused, fonogrammid, filmid, saated jne. Sarnaselt autoriõigusega on ka kaasnevate õiguste puhul loodud teatud piirangud (vaba kasutamise erandid), mitmeid õigusi teostatakse kollektiivselt ning toimib õiguste kaitse. Seetõttu tasub enne järgnevate kaasnevate õiguste peatükke läbida autoriõiguse teemaplokk. 

Muusika, filmi-, teatri ja ka muu lavakunst toetub lisaks autorite loomingule suuresti ka esitajate, sh muusikute ja muusikakollektiivide, näitlejate, tantsijate jt panusele, kes loomingut n-ö elavas esituses ette kannavad. Esitus on loominguline tegevus, mis sarnaselt autoriks olemisega on seotud esitaja isikuga ning seega on ka esitajal nii isiklikud kui ka varalised õigused.

Esitaja isiklikud õigused on paljuski võrreldavad autori isiklike õigustega. Ka esitajal on õigus otsustada, millise esitajanime all teda avalikkuses tuntakse ning olla tunnustatud teose esitajana. Samuti eeldatakse, et esitus on esitaja isiku väljendus ning seega võib esituse (salvestuse) muutmine riivata tema au ja väärikust.  

Esitaja isiklikud õigused on: 

1. õigus olla tunnustatud teose esitajana (õigus esituse autorsusele)
2. õigus esitajanimele ehk õigus otsustada, millist esinejanime kasutada – kas kodanikunime, varjunime või jääda anonüümseks 
3. õigus esituse puutumatusele ehk õigus teha esituse salvestuses muudatusi ning lubada või keelata neid teha teistel
4. õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Au ja väärikust võivad riivata soovimatud ja esitajaga kokkuleppimata muudatused või moonutused tema esituse salvestuses.  

Esitaja varalised õigused on peamiselt seotud esituste salvestamise ehk fikseerimise või edastamisega raadios, televisioonis või ka veebi vahendusel ning salvestiste kopeerimise, levitamise ja muul viisil üldsusele suunamisega.   

Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud:

1. esituse salvestamine ehk fikseerimine mis tahes andmekandjale. Sellega on kaitstud nii kontserdi- või teatrilaval aset leidvate nn elavas esituses ettekannete salvestused kui ka esitused salvestussessioonil stuudios, muusika- või tantsuvideo tarbeks jmt.
2. esituse raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamine – sellega on kaitstud elavas esituses kontsertide, etenduste ja teiste esituste ülekanded. 
3. esituse suunamine üldsusele väljaspool paika, kus esitus toimub. Sellega on kaitstud elavad esitused, mida vahendatakse ja kantakse üle väljaspool paika, kus esitus tegelikult toimub.

Varalised õigused 1-3 kaitsevad seega esitaja elavas ehk seni fikseerimata esituses ettekandeid (ingl live performances), sealhulgas ka stuudiosalvestuseks toimuvaid esitusi. Need õigused ei puuduta olukordi, kus edastatakse juba salvestatud esitust. Eeldatavasti on nende salvestiste loomiseks ja (taas)edastamiseks esitajate load juba varasemalt antud. Iga välja toodud õigus on iseseisev, seega kui esitajad on andnud nõusoleku oma kontserti näiteks raadios üle kanda, siis see ei tähenda, et nii tekkinud salvestist tohib ka muul viisil levitada, nt andes selle välja albumina vmt. 

Esitaja varalised õigused puudutavad aga juba salvestatud esituste kasutamist – levitamist veebikeskkondadel, tiražeerimist füüsiliste albumitena, muul viisil levitamist ja ka muutmist. Salvestis kätkeb endas ka autoriõigusi (va juhtudel, mil esitatav looming ei ole autoriõiguse kaitse all) ning ka fonogrammitootja õigusi. Salvestist kasutades tuleb seega arvestada, et kasutatakse kolme erinevat liiki õigusi ja kõigi nende õiguste omajate käest tuleb saada vastav luba. 

Salvestiste kasutamisel on esitajatel järgmised varalised õigused:

1. esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, mil salvestisi saab kuulata või vaadata individuaalselt valitud kohas ja ajal. Sellega on kaitstud esituste kättesaadavaks tegemine veebikeskkonnas;
2. esituse heli ja kujutise kasutamine eraldi juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku, näiteks film või videosalvestus teatrietendusest. Sellega on kaitstud esitus kui ühtne tervik ning ilma esitaja loata pole õigust selle heli ja kujutist eraldi kasutada.
3. esituse salvestise igasugune reprodutseerimine, mis tahes vormis või mis tahes viisil. Sellega on esitajale antud õigus lubada või keelata oma esituse praktiliselt igasugune reprodutseerimine (koopia valmistamine).
4. salvestise levitamine üldsusele – levitamise all mõeldakse autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti, nt muusika albumi (CD, vinüül) originaali või koopia müümist või muul viisil omandiõiguse üleandmist.
5. esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Praktikas puudutab see peamiselt filmide ja muu füüsiliselt tiražeeritud audiovisuaalsete teoste rentimist ja laenutamist.

Lisaks on esitajal (ja fonogrammitootjal) õigus saada tasu, kui esitust kätkevat salvestist kasutatakse nt taustamuusika mängimiseks restoranis, kohvikus, kaupluses või mujal (kasutatakse avaliku esitamise õigust) või edastatakse raadios, televisioonis või kaabellevis. Sellist nn sekundaarset kasutamist ei saa esitaja ega fonogrammitootja enam piirata, eeldusel, et salvestus on õiguspäraselt avaldatud ning nii kommertslevis kui ka mujal kõigile kättesaadavaks tehtud, kuid teatud viisidel kasutamise eest tasu saamise õigus säilib. 

Esitajaõiguste kehtivus

Esitaja õigused kehtivad 50 aastat teose esmakordsest esitamisest, õiguspärasest avaldamisest või üldsusele edastamisest arvates. Tähtaja kulgemine algab esmakordsele esitamisele, avaldamisele või edastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Esitaja varalised õigused on päritavad. Sarnaselt teose autoriga kaitstakse esitaja seotust konkreetse esitusega (esitaja autorlust), esitajanime ning esitaja au ja väärikust tähtajatult.

Fonogrammitootja on isik, kes loob teose esitusest esimese õiguspärase helisalvestuse, kandes seejuures salvestamise eest organisatsioonilist ja varalist vastutust. Helisalvestis (ehk seaduses kasutatav mõiste “fonogramm”) ongi helidest esimese õiguspärase ehk kõikide vajalike autorite ja esitajate lubadega kaetud salvestuse tegemine. Fonogrammitootjaks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.

Fonogrammitootja õiguste aluseks ja põhjenduseks on eelkõige investeeringukaitse loogika. Eeldatavasti võtab tootja salvestisi tootes ja turustades ärilise riski ning seega on mõistlik anda tootjale teatud varalised õigused, mis aitavad tagada, et tehtud investeeringud on võimalik tagasi teenida, motiveerides seeläbi tootjaid muusika salvestamise ja turustamisega rohkem tegelema.

Fonogrammitootjal on ainult varalised õigused ning seega on tal ainuõigus lubada ja keelata:

1. fonogrammi igasugune kopeerimine ehk reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil. Kõik koopiad, mis on tehtud ilma fonogrammitootja loata, loetakse piraatkoopiateks ning kuuluvad konfiskeerimisele.
2. fonogrammi koopiate importimine, st fonogrammide ühest riigist sisseostmine suuremas mahus kui eratarbimiseks tarvilik ning müük teises riigis, eesmärgiga teenida majanduslikku kasu.
3. fonogrammi levitamine üldsusele. Levitamise all mõeldakse:
   • fonogrammide edasimüüki, importi ja rentimist
   • Salvestise koopiate (või ka originaali) müümist (või muul viisil omandiõiguse üleandmist)
4. fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine.
5. fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine viisil, mis võimaldab fonogrammi kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal, näiteks erinevatel digiplatvormid

Nagu mainitud ka esitajate puhul, on fonogrammitootjal õigus saada tasu, kui salvestist kasutatakse nt taustamuusika mängimiseks restoranis, kohvikus, kaupluses või mujal (kasutatakse avaliku esitamise õigust) või edastatakse raadios, televisioonis või kaabellevis (kasutatakse edastamise õigust). 

Fonogrammiõiguste kehtivus

Eesti autoriõiguse seadusega kehtestatud fonogrammiõigused kehtivad fonogrammitootjale juhul, kui:

• fonogrammitootja on Eesti Vabariigi kodanik, Eesti Vabariigis alaliselt elav isik või Eesti Vabariigis asuv juriidiline isik
• helide esmakordne fikseerimine fonogrammil toimus Eesti Vabariigi territooriumil
• fonogramm avaldati esmakordselt Eesti Vabariigi territooriumil.

Fonogrammitootja õiguste üldine kehtivusaeg on 50 aastat fonogrammi esmakordsest salvestamisest, kuid kui fonogramm on selle 50 aasta jooksul kas õiguspäraselt avaldatud või õiguspäraselt üldsusele suunatud, siis kehtivad fonogrammitootja õigused juba 70 aastat vastavalt siis kas fonogrammi õiguspärasest avaldamisest või üldsusele suunamisest.

Lisaks esitajatele, fonogrammitootjatele ning filmitootjatele tekivad autoriõigusega kaasnevad õigused ka järgmistele isikutele: 

• isikud, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldavad või suunavad üldsusele varem avaldamata teose. Näiteks juhul, kui keegi leiab mitusada aastat tagasi surnud kirjaniku või helilooja teose käsikirja, mida seni pole kunagi avaldatud; 
• isikud, kes annavad välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande;

Viimase autoriõiguse seaduse redaktsiooniga lisandus veel üks liik kaasnevate õiguste omanikke – ajakirjandusväljaande kirjastajad. 

Filmitootja õigused

Filmitootja (ehk seadusekeeli filmi esmasalvestuse tootja) all peetakse silmas audiovisuaalse teose tootjat, kelle eestvedamisel ja vastutusel toodetakse filmi esmasalvestus (master copy), millest on filmitootjal endal ainuõigus teha edasisi koopiad ning neid levitada või erinevatel viisidel üldsusele suunata. 

Filmi tootmine hõlmab mitmete erinevate autorite koostööd. Ühe filmi, teleseriaali või saate valmimisel mängib rolli režissööri, stsenaariumi ja dialoogi autorite, kunstnike, operaatorite, muusikaloojate jt panus – kõik nad on ühe audiovisuaalse teose ühised autorid, kuid kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, lähevad kõigi nende autorite varalised õigused üle produtsendile, va muusika autoriõigused. Filmi produtsenti on autoriõiguse seaduses selgitatud kui isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses. Filmitootja kaasnevate õiguste ning filmi produtsent autoriõiguste mõttes on sageli üks ja see sama isik. 

Lisaks filmi autoriõigusele tekivad filmitootjal ka sellega kaasnevad õigused ehk filmi esmasalvestuse tootja õigused. Sarnaselt fonogrammitootjaga on filmitootjal vaid varalised õigused, mis annavad talle ainuõiguse lubada ja keelata:

1. filmi originaali igasugune kopeerimine ehk reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil
2. filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele
3. filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine
4. filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine viisil, mis võimaldab filmi vaadata nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. See viitab võimalusele levitada filmi veebis.

Nagu ka teiste autoriõigusega kaasnevate õiguste puhul, kehtib filmitootja õigus 50 aastat filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui selle aja jooksul toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem.

Ka autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine toimub paljuski läbi kollektiivse esindamise organisatsioonide (KEO). Eestis on peamiseteks KEOdeks kaasnevate õiguste vallas Eesti Esitajate Liit ning Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Lisaks on Eesti Näitlejate Liit hakanud teostama oma liikmete teatud varalisi õigusi. 

Eesti Esitajate Liit

Eesti Esitajate Liit (EEL) on nii Eesti kui välisriikide muusikavaldkonna esitajaid esindav ja ühendav kollektiivse esindamise organisatsioon Eesti Vabariigis. EEL alustas tegevust 2000. aastal ning EELi peamiseks ülesandeks on teose esitajate varaliste õiguste teostamine, st esituse kasutamise (sh isiklikeks vajadusteks kasutamise) eest saadaoleva tasu kogumine ja esitajatele väljamaksmine. Lisaks sellele on EEL aktiivselt kaastegev paljudes muudes esitajaid ja nende huve otseselt või kaudselt puudutavates valdkondades: osalemine autoriõigusalaste seadusandlike aktide muutmise ja täiendamise protsessides, esituste ebaseadusliku kasutamise tõkestamine ning vajadusel oma liikmete huvide kaitsmine kohtus ja muudes institutsioonides.

EEL teeb koostööd Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga (EFÜ) ning lähtuvalt valdkonnast maksab muusika kasutaja tasu ainult ühele organisatsioonile, kes jaotab tasu võrdselt nii esitajate kui fonogrammitootjate vahel. Esitajad ja fonogrammitootjad teostavad fonogrammi üldsusele suunamisel tekkivat tasu saamise õigust ühiselt, kuid autoritest eraldi. Teose ja fonogrammi avalikul esitamisel (üldsusele suunamisel) peab muusika kasutaja sõlmima kaks lepingut  – ühe Eesti Autorite Ühinguga (EAÜ) ja teise EEL-i või EFÜ-ga.

Liikme õigused, mis liikmelepingu sõlmimisel on Eesti Esitajate Liidule teostada antud:

• tasu kogumine fonogrammide üldsusele suunamise eest sh fonogrammide edastamine ringhäälingus (raadio, TV).
• tasu kogumine fonogrammide laenutamise eest.
• tasu kogumine fonogrammide isiklikuks kasutuseks reprodutseerimiste eest (erakopeerimise tasu kogumine salvestusseadmete maaletoojatelt).
• reprodutseerimisõiguse teatud kasutusviiside puhul (DJ-de ja tantsutreenerite tegevuseks, taustamuusika süsteemides kasutamiseks).

Liikme kohustuseks on registreerida kõik oma salvestused (fonogrammi loomisel osalenud isikute nimed ja roll) ja saata nende kohta info Eesti Esitajate Liidule. Fonogrammide nõuetekohane registreerimine on tasu väljamaksmise otseseks eelduseks.

Ka pärast Eesti Esitajate Liiduga liitumist on esitajal jätkuvalt õigus:

• korraldada kontserte ja teenida sealt tulu
• müüa oma plaate ja lugusid
• salvestada uusi esitusi
• lubada ja keelata oma fonogrammide kasutamist audiovisuaalsetes teoste

Eesti Fonogrammitootjate Ühing

 Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) on fonogrammitootjate kollektiivse esindamise organisatsioon Eestis, mis asutati 1998 aastal. EFÜ peamiseks ülesandeks on fonogrammitootjate varaliste õiguste kollektiivne teostamine, st fonogrammide (salvestatud muusika) kasutajatega lepingute sõlmimine, fonogrammide kasutamise eest tasu kogumine ja õiguste omajatele väljamaksmine. EFÜ on vahelüliks muusika kasutajate ja tootjate vahel, aidates muusika kasutajatel lihtsalt ja mugavalt maksta Autoriõiguse seadusega ettenähtud või EFÜ poolt kehtestatud tariifidele vastavat tasu muusika tootjatele nende loomingu kasutamise eest.

EFÜ teostab oma liikmete nimel järgmisi õigusi:

• Fonogrammide avalik esitamine – see puudutab kõikvõimalikke asutusi ja ettevõtteid, kes soovivad oma ruumides mängida salvestatud muusikat mistahes tehnilisi lahendusi kasutades, näiteks hotellid, restoranid, kasiinod, spordisaalid jt.
• Fonogrammide avaliku esitamise või edastamise eesmärgil tehtud reprodutseerimine ehk kopeerimine – see puudutab nt fonogrammide sünkroniseerimist ehk helindamist, fonogrammide kopeerimist taustmuusikasüsteemidesse, jukebox’idesse ning DJ-de poolt vajalike koopiate tegemist.
• Fonogrammide üldsusele edastamine ja taasedastamine –  see puudutab raadio ja teleteenuse osutajaid ning kaabel-televisiooni operaatoreid
• tasu kogumine fonogrammide isiklikuks kasutuseks reprodutseerimiste eest (erakopeerimise tasu kogumine).

EFÜ ei teosta oma liikmete üldsusele kättesaadavaks tegemise õigust ehk digikasutamise õigust. Kõik fonogrammitootjad levitavad oma salvestisi digiplatvormidele otse või vastavate digilevitajate vahendusel ning saavad tasu samuti otse (või levitaja vahendusel) platvormidelt.

Eesti Esitajate Liit (EEL) ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) teevad koostööd ning lähtuvalt valdkonnast maksab muusika kasutaja tasu ainult ühele organisatsioonile, kes jaotab tasu võrdselt nii esitajate kui fonogrammitootjate vahel. Esitajad ja fonogrammitootjad teostavad fonogrammi üldsusele suunamisel tekkivat tasu saamise õigust ühiselt, kuid autoritest eraldi.

Teose ja fonogrammi avalikul esitamisel (üldsusele suunamisel) peab muusika kasutaja sõlmima kaks lepingut  – ühe Eesti Autorite Ühinguga (EAÜ) ja teise EEL-i või EFÜ-ga.