Tööstusomand

Tööstusomand on üldmõiste, mis tähistab õigusi kauba- ja teenindusmärkidele, patentidega kaitstud leiutistele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafiliste tähiste kasutamisele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele jne. Ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu ning ärisaladus kantakse ajaloolise traditsiooni alusel tööstusomandi alla. Tööstusomandit eristab autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest see, et need õigused ei teki automaatselt.

Eestis reguleerivad tööstusomandi õigusi järgmised seadused: tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus, kaubamärgiseadus, patendiseadus, kasuliku mudeli
seadus
, tööstusdisaini kaitse seadus, mikrolülituse topoloogia kaitse seadus,
geograafilise tähise kaitse seadus, konkurentsiseadus ning taimede paljundamise
ja sordikaitse seadus
.

Välislepingutest on tähtsaimad Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883), TRIPS-leping ja Euroopa patendikonventsioon (1973). Eesti on liitunud ka Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolliga (1989) ning
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppega (1925).

Tööstusomandi alla liigitatakse mitmeid intellektuaalomandi liike, kuid nende ühine omadus seisneb vajaduses õiguste saamiseks teha jõupingutusi.