Lepingud

Äripartneritega lepinguid sõlmides on alati kasulik jõuda kokkuleppele, mis on vastuvõetav mõlemale poolele. See soodustab erimeelsuste positiivsel ja koostööaltil viisil lahendamist. Samuti on oluline, et poolte õigused ja kohustused lepingus oleks selgelt määratletud ning et leping suudaks konflikte ära hoida. Tähtis on ka lepingu spetsiifilisus nii isikute kui tingimuste osas.

Milliseid sätteid IO turustamise leping peaks sisaldama?

IO turustamise leping peaks sisaldama vähemalt järgmisi sätteid:

  • Eesmärk, mis sätestab õiguse üleandmise eesmärgi.
  • Müüja/litsentsiandja kohustused, mis sätestab müüja/litsentsiandja kohustused seoses antud lepinguga. Näiteks müüja/litsentsiandja kohustus abistada üleantava õiguse registreerimisel või ümberregistreerimisel.
  • Ostja/litsentsisaaja kohustused, mis sätestab ostja/litsentsisaaja kohustused seoses antud lepinguga. Näiteks finantskohustused.
  • Lepingu rikkumine, mis sätestab lepingu rikkumisega, näiteks oma kohustuste mittetäitmisega kaasnevad tagajärjed lepingut rikkunud poolele.
  • Kahjuhüvitis, mis sätestab olukorrad, kus pooled üksteise ees vastutavad.
  • Lepingu kehtivus ning selle lõpetamine, mis sätestab lepingu kehtivusaja ning tingimused, kuidas leping lõpetada.
  • Vaidluste lahendamine, mis sätestab koha, kuhu pooled saavad konfliktide lahendamiseks pöörduda. Samuti sätestab see punkt riigi, mille seadust vaidluste lahendamisel kohaldatakse.

Lepingu koostamisel on oluline otsustada, kas tegemist on omandi üleminekuga (müügileping) või kasutuslepinguga (litsentsileping). Valik sõltub mitmetest finantsilistest teguritest, sealhulgas näiteks:

  •  soovist saada tasu kätte ühekorraga
  • võimalusest leida alus ostusumma määramiseks
  • soovist õigusi ajaliselt või territoriaalselt piirata.

Müügileping

Müügilepingu puhul annab müüja ostjale üle kõik IO-ga seotud õigused, sealhulgas õiguse IO loovutada
ja välistada IO ainuõiguse rikkumine kolmandate isikute poolt.

Litsentsileping

Litsentsilepingu puhul saab litsentsisaaja vaid õiguse kasutada IO-d lepingus sätestatud viisil ja perioodil. Perioodi kehtestamisel on pooltel vabad käed. Enamasti on litsentsilepingus sätestatud aeg, mille jooksul lepingut lõpetada ei saa, selle möödumisel on võimalik litsentsileping lõpetada sellest teisele poolele ette teatades. Valik ainulitsentsi ja lihtlitsentsi vahel sõltub sellest, kas tahetakse piirduda vaid ühe koostööpartneriga või tahetakse oma tehnoloogiat jagada võimalikult paljudele litsentsisaajatele.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on tihtipeale tarvis avaldada teisele poolele konfidentsiaalset teavet oma IO õiguse kohta. Sellistel juhtudel on kasulik sõlmida tulevase äripartneriga konfidentsiaalsusleping. Konfidentsiaalsusleping on juriidiline dokument, mis tagab, et pooled ei kasuta läbirääkimiste käigus saadud teavet. Pooled võtavad endale sellega kohustuse hoida salajas koostöö olemasolu ning sisu, samuti mis tahes informatsiooni, mis lepinguga seoses teatavaks saab.

Konfidentsiaalsusleping peaks sisaldama vähemalt järgmisi sätteid:

  • Lepingu osapooled: kes sõlmivad lepingu ning kellele leping kohaldub?
  • Eesmärk: mis on konfidentsiaalsuskohustuse eesmärk?
  • Osapoolte kohustused: millised on lepingust tulenevad osapoolte kohustused?
  • Erandid kokkuleppest: milline informatsioon ei ole konfidentsiaalne?
  • Lepingu kestus: kui kaua on osapooled kohustatud teavet konfidentsiaalsena hoidma?
  • Lepingu rikkumine: mis juhtub, kui üks osapooltest ei täida lepingus sätestatud kohustusi?
  • Vaidlused: kuidas ja kus vaidlusi lahendatakse?